Näitused

Näituste korraldamine Pärnu kontserdimajas

Tööde väljapanek on Pärnu kontserdimaja 1. korruse galeriiruumis, mille suurus on 91,3 m2.

Info:
Eveli Loorents
müügijuht
eveli.loorents@concert.ee

Marju Lorentson "Vaatleja"

22. august – 30. september 2022

Maailm on täis valgust ja varje, värve ja hääli, tuult ja vaikust ning emotsioone. Vahel ma saan neist aru ja näen – siis maalin ja pildistan, püüan hetke, tunnen rõõmu ja jagan teistega. Olen õnnelik, kui minust aru saadakse. Vahel maalin enne ja siis alles näen. See on minu jaoks mediteerimise vorm. Ma ei kujuta maailma sellisena, nagu see on, vaid mängin kujundite ja värvidega. Iga pildi alguseks on mingi tunne või valgus, vari, värv või hääl. Kui vaataja korraks seisatab ja mõtlema jääb, siis olen midagi edasi andnud, temaga suhelnud, ja seda polegi nii vähe meie kiirustavas maailmas.

Olen Pärnu kunstiklubi liige ja alates 1991. aastast esinenud näitustel Eestis, Soomes, Lätis, Itaalias.

Marju Lorentson

Arhitektuurifotograaf Arne Maasiku juubelinäitus

7. juuli – 30. juuli 2022 galeriis ja 2. korruse fuajees

Arhitektuurifotograaf Arne Maasiku juubelinäitus Pärnus

s. 28.04.1971

Eesti üks tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik tähistab oma 50. juubelisünnipäeva Pärnu kontserdimaja Galeriis 7. juulil 2022 avatatud isikunäitusega.

Pärnu Kontserdimaja külastajatele avatud näitus on tunnustatud kunstniku retrospektiiv tema  varasemast mitmekülgsest loomingust, mis on pälvinud ka tunnustust  rahvusvahelises kunstimaailmas. Nii on Kristjan Raua ja Kultuurkapitali aastapreemia laureaadi isikunäitused jõudnud ka New Yorki, Rooma, Moskvasse, Helsingisse, Veneetsiasse, Berliini ja Luksemburgi.

Arne Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafia poolest, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism.

Maasik on valinud oma juubelinäitusele just need tööd, mis on tema meelest hästi õnnestunud ja seetõttu talle ka väga südamelähedased.  Juubelinäituse tööpealkiri võikski olla Maasiku enda lemmiktööde näitus.

Nii saab külastaja näha Arne Maasiku pilte varasemalt toimunud näituste seeriatest nagu

„VagaVesi” , „New York”, „Pusad”, „Limen”, „Nature Morte” ning „Geomeetria ja Metafüüsika” .

 

Näitusmüügist saadud tulu läheb Arne Maasiku viimaste aastate loomingu ülevaateraamatu väljaandmiseks.

Juubelinäitus jääb Pärnu Kontsertimajja avatuks kuni juuli kuu lõpuni.

 

www.arnemaasik.org

Maris Siimeri maalinäitus "HORTUS. Aed ja Ruum"

8. aprill – 31. mai 2022

Maris Siimer:

See on minu esimene maali-, ühtlasi ka isikunäitus.

Alustamise juures on ikka midagi veidi ebakindlat, kobavat, otsingulist. Otsingut hinges ja maalimistehnikas.

Olen viimased aastad teinud peamiselt illustratsiooni, mis on kätkenud endas graafilist joont ja peensusteni detailirikkust. Olen tundnud vajadust sellest peensusest eemaduda ja leida viisi astuda kaugemale ja samas minna sügavamale. Ikka hinges.

HORTUS elik aed

Hortus tähendab ladina keeles aeda. See on minu jaoks ruum, milles on olemas kõik, mida parasjagu inimesena vajame. Aed ja Ruum meie endi sees.

Vaadata seda aeda kaugemalt, jõuda pisidetailidest üldistamiseni, maalida suurelt ja hoogsalt, kontrollimata, kartmata eksida. Jõuda suurema pildini. Abstraktsuseni. Jõuda hingeruumini, kus peegelduvad väravad, mis juhatavad sind edasi. Need on salaväravad.

Jõuda arusaamiseni, et sinus endas ongi see aed, kus idaneb kõik, kus kasvab kõik, kus noppida saab kõiki vilju, mida tegelikult soovid.

Idee juures maalida hoogsate pintslitõmmetega, on siiski olemas ka kõik maalilised peensused, erinevad värvidekihid, mis ühelt poolt tähistavad justkui kunstniku ebakindlust, teisisõnu noorust ja eksperimenteerimist,  teisalt sümboliseerivad kulgemist, muutumist, küpsemist, pühendumist. Kihistused nagu inimese eluski – hinges ja ühiskonnas.

Jah… vaadata distantsilt ja siis tõdeda, kui palju ilu, sügavust, lõputut ses aias on. Kogeda enamat kui käega katsutavat ja silmaga nähtavat.

Hingeaed.

Vaata ka: www.marissiimer.com

803-aastane Tallinn sajandivanustel postkaartidel / Dialoog: pilguheit mineviku Pärnusse

25. veebruar – 4. aprill 2022

2022. aastal täitub 128 aastat esimesest eesti postkaardist. Nimelt lubati 1894. aastal Vene keisririigis (mille koosseisu tollal Eesti kuulus) postkaarte valmistada ja müüa peale riigiasutuste ka eraettevõtjatel ning sama aasta juunis kuulutaski  Tallinna raamatukaupmees ja kirjastaja F. Wassermann kohalikes lehtedes, et müüb Tallinna vaatega postkaarte. Samast aastast on samuti teada postkaarte Pärnu ja Tartu vaadetega. Ajastu sotsiaalseid ja majanduslikke arenguid silmas pidades on loomulik, et baltisaksa  postkaardikirjastajatele lisandusid juba 20. sajandi esimestel aastatel tõsist konkurentsi pakkuvad eestlastest kirjastajad ja fotograafid. Sajandi teise kümnendi alguses kuulusid Tallinna postkaartide suurimate kirjastajate hulka nii baltisakslased Richard von der Ley, Kluge ja Ström, Ferdinand Wassermann, H. J. Lewinthal kui ka eestlased Jakob Ploompuu ja Jaan Kristin (I. Christin). Nende ja kaasaegsete kolleegide tööd lõid vanalinnavaadete standardvaliku, mida siiani Tallinna turistliku identiteedi jäädvustamiseks ja edasiandmiseks reprodutseeritakse.  

Harry Liivranna kureeritud näitusel on väljas Akadeemilise Raamatukogu baltika osakonna fotokogust pärinevad postkaardid, mis kujutavad kõigile tuttavaid Tallinna kuulsaid vaatamisväärsusi ja populaarseid motiive enne I maailmasõda, sealjuures varemnägemata nurga alt.

Harry Liivranna kureeritud näitus inspireeris Pärnu kunstnikku Jan Leo Grau´d astuma väljapanekuga dialoogi ning avama akna ka oma kodulinna ajaloolistele vaadetele.

Grau taaskasutusel põhinev installatsioon koosneb varasemalt näituselt pärit tekstiilitrükkidest, mis kuuluvad tema autoriseeriasse “Unustamatud mälestused”. Nendel tekstiilidel on kujutatud paberiribalaid, mis on eelnevalt olnud muuseumi kogudesse kuulunud totod ning mis on läinud mahakandmisele ja paberihundis hävitatud. Grau on andnud nendele fotodele uue ja abstaktse elu. Tekstiilitrükkidele on antud väljapaneku jaoks Grau lisanud pildikesi Pärnu vanadest vaadetest. Reprodutseeritud postkaardid on pärit Pärnu Muusemi kogudest aga ka erakollektsioonidest.

Pärnu Fotoklubi Aastanäitus 2021

03. detsember 2021 – 23. veebruar 2022

Näitusel astuvad üles Henn Soodla, Urmas Luik, Rein Holtsmann, Aiver Oja, Valdur Maibach, Aiki Järviste, Karmen Kärg, Margit Jaanson, Liivi Pihlasalu, Silvia Saard, Vaike Vaga, Kersti Järva, Ave Höövel, Andrus Liinak ja Lii Krass.

Ly Saat maalinäitus “Vanakeste vaikimine”

7. oktoober – 30. november 2021

Mauri Gross - S U G U V Õ S A 2

05.-18.juuli 2021

Näitusel põimuvad Mauri Grossi viimaste aastate lopsakad võsa- ja lillemotiivid tema monokroomse minimalismisarjaga tuues kontrastide kaudu esile nii nende tehnilised kui sisulised varjundid. Tulemuseks on omamoodi kihiline traditsionalism ja uudistoode, mis seisneb peensusteni väljamaalitud pinna värviga ülevalamises. Nii toimides puudutab Gross teemana ka halastust, mida ta oma varasemas loomingus on omakorda interpreteerinud erinevates kontekstides – maalikunst kui töö, küsimus maalikunsti surmast, kivisse raiutud ennastohverdavad antiikkangelased.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.